[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

surema ‹surra, surin, surrakse 39›

1. elamast lakkama; hukkuma, hinge heitma, surma saama, elust lahkuma, elu (2. täh.) täieliku lakkamise tõttu hävima. Noorelt, kõrges eas, lapsena surema. Äkki, ootamatult surema. Suri nälga, janusse, vingumürgitusse, haavadesse, parandamatu tõve kätte, vähki, kopsupõletikku. Piinarikast, loomulikku, vägivaldset surma surema. Haigestus ja suri. Haige hakkab vist surema. Vanaema oli suremas haige. Kodus, voodis, haiglas, lahingus, operatsioonilaual, tapalaval surema. Inimesi suri kui kärbseid 'väga palju'. Suri 84-aastaselt, 84-ndal eluaastal, 14. mail 1973. aastal. Laps oli sündimisel surnud. Suri vanadusnõrkusesse, kangelassurma. Olevat surnud kurbusest, murest, vanadusest, oma käe läbi. Inimesed vananevad ja surevad. Suri isamaa eest võideldes. Me kõik peame surema. Sõdur suri pommikillust tabatuna. Lastel suri ema. Luuletaja Gustav Suits suri pagulasena. Suri kõigist unustatuna. Siga oli surnud mingisse loomataudi. Surnud hobuse nahk nüliti. Vana peab surema, noor võib surra. *Oli surnud, nagu inimesed ikka surevad, lihtsalt lakanud olemast. K. Ristikivi. *Ega hiir ometi viljasalve ei või nälga surra. J. V. Jannsen. || piltl (tunnet liialdades). Olen põnevuse kätte, uudishimust suremas. Seal võib ju igavuse kätte, igavusest surra. Pidin hirmu kätte, hirmust surema. Suren igatsusest sinu järele.
2. kuivama, närbuma, kõdunema. Külma tõttu surid kõik taimed. Parasiitseente tõttu surnud puud. Kahjurid haigetel ja surevatel puudel. Potililled surid oskamatust hooldamisest. Sügisel surevad paljude rohttaimede varred. Taim annab mullale oma surnud jäänused. *Surema peab lilleke, / mis ilusas kaseorus .. K. J. Peterson.
3. tuimaks jääma (ja seejärel naha kirvendust v. sipelgajooksu tundma). Liikmed on istumisest surnud. Vanamees tundis öösel, et käed ja jalad surid. Küünarnukid surid kätele toetunud pea raskusest. *Käsi oli surnud, nagu sipelgaid täis .. K. Ristikivi.
4. piltl kaduma, hääbuma; kustuma, vaibuma. Õhtupäikese kiired surid lainetesse. Öösel suri tuul sootuks. Lained surid rannaliival. Linnas tekkinud pisiettevõtted surid pikkamööda. Armastus, usk, lootus surid. Mälestused, unistused surevad. Kangelase nimi ei sure isamaa ajaloost. Riigid sünnivad ja surevad. Leek vähenes ja lõke suri. Kui kuskil elustub tõde, peab teisal surema vale. Sureb mõte, saabub igavus. Jutt, naer suri ta keelel, huultel, suhu. Hääl suri automürinasse. Sammud surid kauguses(se). Sõnad surid ta kurku. *Laulu viimased toonid surid ruumis, eesriie langes. E. Vilde. *Meeste jutt oli surnud sõnatuks. A. Kalmus.

maha surema
kõnek (ära) surema. Nõrgemad loomad surid maha. *Vahel on elada palju hullem, kui korraga maha surra ... A. Jakobson. *„Kui ei jaksa, mis sa siis enam elad – sure maha!” vastas taat .. E. Krusten. | (liialdades). Diskol käis selline tümps, et sure maha.

välja surema

1. alatiseks, lõplikult kaduma. Rikkalik ja mitmekesine roomajate maailm suri välja mesosoilise aegkonna lõpuks. Rändrahvas hunnid on viimseni välja surnud.
2. piltl mahajäetuks, inimtühjaks muutuma. Linn oli suvel peaaegu välja surnud. Maja tundub välja surnud, ei ühtki inimest kuskil. Pimeduse saabumisega tühjenevad tänavad, otsekui surevad välja. *Õhtuti sureb sadam välja, sest töötame ainult ühes vahetuses. J. Smuul.
3. eksisteerimast lakkama. Ajaleht suri lugejate puudusel välja. Ettevõte hakkas kiratsema ja suri lõpuks välja. || (mootori kohta:) töötamast lakkama. Auto sõitis kivi otsa ja mootor suri välja.

ära surema

1. (rõhutab tegevuse lõpetatust:) elamast lakkama. Linnupojad on pesas ära surnud. Temal suri vend ära.
2. (kehaosade, kehaliikmete kohta:) vereringvoolu takistuse tõttu ajutiselt tuimaks jääma. Jalad, käed surid ära. Põlved on ära surnud. Vanainimese kondid surevad magades ära. *.. su kael sureb nõnda norrakile olles ära. J. Mändmets.

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest välja viima vt enese

jalad kõhu alt välja vt jalg

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema ~ ronima vt nahk

(kas või) nahast välja hüppama vt nahk

kivist vett välja pigistama vt vesi

kuradit peltsebuliga välja ajama vt kurat

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

(nagu ~ kui) tuld välja ajama vt tuli

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

(oma) silmi peast välja nutma vt silm [-a]

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pinde välja ajama vt pind [pinnu]

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema vt rida

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema vt rivi

rööpast välja lööma ~ viima, rööpast välja minema vt rööbas

[kellelgi] silmi välja kratsima vt silm [-a]

suust välja ajama vt suu

sõjakirvest välja kaevama vt sõjakirves

teeb üks ~ ühe välja vt üks

vaime välja kutsuma vt vaim

vaost välja viima vt vagu

vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

vedru(t) välja viskama vt vedru

verest välja viima ~ lööma, verest välja minema vt veri

võrku välja heitma vt võrk

õnge välja heitma vt õng

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv